Kodukandi toetab Eesti suusatajaid
Uus Kodukandi leiva teleklipp viib meid tagasi noorusaega, millest nagu ikka meenuvad esimesena ulakad juhtumised või teravamad seiklused. Iga jutustamiskorraga muutuvad need üha ülemeelikumaks või suisa uskumatuks, kuid eks ole kõikides külaanekdootides, linnalegendides või kalamehejuttudes peidus üks õpetlik iva.
Meile pole oluline, kes on Kodukandi loo kangelane või kes antikangelane, kas lugu on pealtnähtud või läbielatud – ajaline distants muudab kõik mälestused soojaks ja katab kujutluspildid pehme nostalgialooriga.
Kodukandi suusa-klipi saamisloo puhul tuleb märkida, et sedakorda telliti agentuurilt esimeses järgus 10-sekundiline sponsorklipp toetamaks Eesti Suusaliitu. 30-sekundiline televersioon sündis juba meie endi algatusel ja lustiks.
Tosta röstsaia teleklipp
Kui röstsaia reklaamiapellatsioonid on enamasti seotud saia füüsiliste omadustega võimendamisega, siis DDB keskendus Tosta! lanseerimisel röstsaia tarbimiskonteksti sotsiaalsuse väljatoomisele. Kindlasti mõjutas meie lähenemise valikut ka see, et “Tundmatu Turuliider” on oma Kuldse röstsaia puhul aastaid ekspluateerinud just toote esmaseid omadusi ja seoseid. Meie oleme veendunud, et Tosta! värvuse, krõbeduse, paksuse, pindpinevuse ja ruut-tihedusega on kõik kõige paremas korras. Rääkimata Tosta! maitsest, mis on meil iseenesest mõista eeskujulik. Seega saime südamerahuga teha oma sihtgrupile lähedasemat ja lõbusamat reklaami.
Äraarvamismäng ehk peenema nimega Charade’ sobis kenasti tegevuse selgrooks ja raamijaks. On ju ka röstsaia valmistamise juures natuke võimlemist ja veidi äraarvamist ning katsetamist, enne kui leiad endale sobivaima röstimisviisi. Kõik muu, mida klipis näha, kinnitus juba üsna loogiliselt skeleti külge ja tuli hoida vaid kenasti raamides. Võtteplatsil ohjeldas kaamera ette jäävat ja ka kaamera taha jätkuvat nooruslikku energiat Juuso Syrja.
Tosta röstsaia pakend
Leiva tulel praadimist või kõrvetamist kasutati iidsetel aegadel leiva säilitusaja pikendamiseks. Roomlased levitasid seda ideed oma sõdurite seljakotis üle terve Euroopa Inglismaani, kust see hiljem kolonistide kaudu ka Ameerikasse jõudis. Ingliskeelne “toast” pärineb ladina sõnast “tostum”, mis tähendab kõrvetamist või põletamist. Et röstsai või -leib ongi olemuslikult saadud kõrvetamise teel, siis on tegemist nimega, mille puhul asja või nähtuse kõige olulisem omadus saabki aja jooksul selle sama asja või nähtuse tähistajaks.
Tosta! röstsaia nimi sündis ladina algupära “tostum” ning itaalia “tostato” <pruunistatud>, “tostare” <röstima>, “pane tostato” <röstsai> ja inglise “toast’i” kombineerimisel.
Tosta! nime testimisel saadud tulemused olid isegi üllatavalt positiivsed just sõna algupära ja keelemängust arusaamise osas. Enim tajuti Tosta! nimemängus viidet inglise päritolu “toast’ile”. Vähema keeletajuga inimeste puhul olid reaktsioonid nime suhtes ka leigemad, kuid vast tajuvad nemadki väikest vallatust üleskutses Osta Tosta! Pakendi disaini meeldivusele antud hinnangud olid hoopis ühemõttelisemad – röstsaiasõbrale pakend meeldis.
Kodukandi Leiva Telereklaam
Kodukandi ei ole meie loos mitte koht, vaid aeg. Kodukandi on lapsepõlv ja noorusaeg, millega meid ühendavad mälestused igastest juhtumustest, toredatest seiklustest, vahvatest kaaslastest, esimesest armumisest. Kodukandinäod on meie mälus juba üsna udused ja unustusse on vajumas ka nimed nende nägude taga.
Kuid meid kõiki ühendab tunne, mida me kogeme oma lapsepõlve- ja noorusmaad meenutades. See on soe ja südamlik tunne. Selle tunde taaskogemise nimel oleme valmis peatama ka võhivõõrast inimest ja otsima temas mälestustepildile sarnaseid jooni. Ja seda sama tunnet igatsedes oleme me valmis korraks peatuma, kui võhivõõras meie poole pöördub.
Näitlejate Allan Noormetsa ja Terje Pennie vahendusel jutustatud lugu ei lõpe teineteise äratundmisega, kuid mõlemad tegelased kogevad omal kombel ühte ja sama kodukandi-sooja tunnet, mis tekib korraks noorusmaale põigates.
Musta leiva kampaania
Kust saab üks rahvas endale juured? Musta leiva lugu räägib sellest, et juured saab rahvas endale läbi töö ja armastuse oma maa vastu. Ja kõige ülevam töö, mis aastasadu inimest maaga ühte liitnud, on põlluharimine, viljakasvatamine ja leivavalmistamine. Must leib on meie kultuuri järjepidevuse ja rahvusliku identiteedi sümbol.
Perenaise saia edulugu
|
|
Perenaise saia edulugu ulatub otsapidi tumedatesse aegadesse, mil Eesti kaupluste saiariiuleid valitses ühe tundmatu suurtootja Kirde-nimeline saiapäts. Loomulikult ei rahuldanud selline asjade seis Eesti Pagari ambitsioonikaid turundusinimesi ning reklaamiagentuuri laekus mitte väga diplomaatilises sõnastuses noot, mis andis agentuurile selged juhised, vabad käed ja piiramatud vahendid saiaturul korra majja löömiseks.
Kuidas jõudsime looni „Üks tahab naist, teine hoopis Perenaist!“ ümberjutustamine läheks vast liiga pikaks. Iseenesest on ju veider, et saialugu on jutustatud läbi mehe silmade ja reklaamis kaalutavad valikud vägagi meessookesksed. Aga küllap pakub irriteeriv teema kaasamängulusti ka õrnema soo esindajatele! Perenaise saia üleskihutavad müüginumbrid seda igatahes kinnitavad.